Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord 2026/2027 õppeaastaks

 

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilase kooli vastuvõtmise korra koostamise aluseks on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõige 5 ning haridus- ja teadusministri 19.08.2010 määrus nr 43 "Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord.

Käesolev õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord reguleerib õpilaste vastuvõttu.

 

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium on mittestatsionaarse õppevormiga kool (edaspidi Kool). Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel.

1.2 Kool annab koolikohustusliku ea ületanud isikutele võimaluse lõpetada kool eksternina põhikooli riikliku õppekava või gümnaasiumi riikliku õppekava järgi.

1.3 Info uue õppeaasta dokumentide vastuvõtuperioodi kohta avalikustatakse kooli veebilehel hiljemalt 31. märtsil.

1.4 Uute õpilaste vastuvõtt toimub 15.07.-21.08.2026

1.5 Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi võetakse 2026. aastal 10. klassi õppima 200 õpilast järgmistel õppesuundadel:

1) õppetööga kolmel päeval nädalas 50 õpilast;

2) e-õppe õppevormi 150 õpilast

 

1.6 Õppeaasta jooksul võetakse vabade kohtade olemasolul vastu õpilasi, kes on õppeaastat alustanud mõnes teises koolis ja sooritanud seal vajalikud tööd/arvestused. Kõik õpivõlgnevused (sh õppekava erinevustest tingitud võlgnevused) on õpilane kohustatud likvideerima individuaalse õppegraafiku alusel.

 

2. VASTUVÕTUKOMISJON

2.1 Sisseastujate vastuvõtmist korraldab vähemalt kolmeliikmeline vastuvõtukomisjon, mille koosseisu kuuluvad  juhtkonnaliikmed, õpetajad ning tugimeeskonna liikmed.

2.2 Komisjoni tööd koordineerib õppejuht, komisjoni esimees on kooli direktor. Komisjoni kooseisu ja töökorra kinnitab direktor oma käskkirjaga enne vastuvõtu perioodi algust.

2.3 Vastuvõtukomisjon moodustatakse üheks õppeaastaks.

2.4 Vastuvõtukomisjonil on õigus teha põhjendatud erandeid. Näiteks võib kool erandjuhul korraldada õpilaste suulist või kirjalikku testimist teadmiste tegeliku taseme määramiseks või kui õpilane on oma keeleteadmised mitteformaalses õppes/töökeskkonnas/teises õppeasutuses jms. iseseisvalt täiendanud, kuid tal puudub keeletaset tõendav dokument.

2.5 Klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, määrab vastuvõtukomisjon, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, järgmistel juhtudel:

1) välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinud;

2) isiku puhul, kellel puudub läbitud õpinguid tõendav dokument;

3) isiku puhul, kes on eelnevalt õppinud lihtsustatud õppes ja soovib õpinguid jätkata põhikooli riikliku õppekava järgi;

4) isiku puhul, kes eelnevalt õppis koolis, kus rakendati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nominaalsest õppeajast erinevat nominaalset õppeaega;

5) kutseõppeasutuse pooleli jätnud isiku puhul, kes soovib jätkata keskhariduse omandamist gümnaasiumis.

2.6 Vaiete lahendamise eest vastutab direktor. 

 

3. PÕHIKOOLI VASTUVÕTMISE TINGIMUSED

3.1 Põhiharidust võivad mittestatsionaarses õppes omandada 18-aastased ja vanemad isikud. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel võivad mittestatsionaarses õppes põhiharidust omandada ka õppimiskohustuslikud isikud, kelle puhul see on tingitud nende hariduslikust erivajadusest või muust põhjusest, mis raskendab hariduse omandamist statsionaarses õppes õppides.

3.2 Koolivälise nõustamismeeskonna (Rajaleidja) soovitusega õpilased saavad asuda õppima õppevormi, mille õppetöö toimub koolimajas kohapeal, alla 18-aastaseid õpilasi ei võeta õppima e-õppe õppevormi.

3.3 Vastuvõtuavaldus esitatakse üldjuhul vastuvõtuperioodil ning õppeaasta vältel vabade õppekohtade olemasolul. 

3.4 Vastuvõtt põhikooli toimub haridust tõendava dokumendi ja suulise tutvumis- ja motivatsioonivestluse alusel. Alaealine õpilane peab tulema suulisele vestlusele koos vanema või eestkostjaga.

3.5 Kui vastuvõtuperioodi lõpuks jääb vabu õppekohti, siis korraldatakse täiendav õpilaste vastuvõtt.

3.6 Vabaks jäänud õppekohtade komplekteerimine toimub taotluste laekumiste järjekorra alusel alates vastuvõtuperioodi lõpust.

 

4. GÜMNAASIUMI VASTUVÕTMISE TINGIMUSED

4.1 Gümnaasiumi vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus. Gümnaasiumi võetakse vastu üldjuhul täiskasvanud õppijad, kuid vastuvõtukomisjoni otsusel võib gümnaasiumisse astuda ka alla 18-aastane õpilane.

4.2 Kool tagab õppimisvõimalused gümnaasiumi astmes õpilasele järgmistel juhtudel: 

  • 10. klassi astumisel kui sisseastuja on lõpetanud põhikooli; 

  • 11. ja 12. klassi astumisel kui eelmine klass on lõpetatud; 

  • kutseharidusasutuses õpinguid katkestanud noortele ja täiskasvanutele

4.3 Vastuvõtt 10. klassi toimub põhikooli lõputunnistuse ja suulise tutvumis- ja motivatsioonivestluse alusel. Alaealine õpilane peab tulema vestlusele koos vanema või eestkostjaga. 

4.4 Gümnaasiumi 10. klassis õpingute alustamisel moodustub õpilaskandidaatidest pingerida põhikooli lõputunnistuse hinnete alusel.

4.4 Sisseastumisel 10. klassi on hinnete eest võimalik saada maksimaalselt 40 punkti:

 

Kriteeriumid

Punktide arv:

lõputunnistuse hinne eesti keeles või eesti keeles teise keelena

kuni 5 punkti

lõputunnistuse hinne matemaatikas

kuni 5 punkti

lõputunnistuse hinne A-võõrkeeles

kuni 5 punkti

lõputunnistuse hinne B-võõrkeeles

kuni 5 punkti

teiste õppeainete aastahinnete aritmeetiline keskmine

kuni 5 punkti

lõpueksami hinne eesti keeles/eesti keeles teise keelena

kuni 5 punkti

lõpueksami hinne matemaatikas

kuni 5 punkti

lõpueksami hinne valikaines 

kuni 5 punkti

 

4.6 Gümnaasiumi 11. ja 12. klassis õpingute alustamine sõltub vabade õppekohtade olemasolust.

4.7 Gümnaasiumi 11. ja 12. klassis õpingute alustamise aluseks on eelmise klassikursuse lõpetamine vastavalt Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava hindamise korraldusele gümnaasiumis ja Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekavas toodud eelneva klassikursuse õppekoormuse mahu täitmine.

4.8 Gümnaasiumi 11. ja 12. klassis õpingute alustamisel moodustub õpilaskandidaatidest pingerida eelnevates klassides läbitud kursusehinnete alusel. Õpilased, kelle kursusehinnete hulgas on mitterahuldavaid hindeid, paigutuvad pingerea lõppu.

4.9 Kui vastuvõtuperioodi lõpuks jääb vabu õppekohti, siis korraldatakse täiendav õpilaste vastuvõtt samadel kriteeriumidel põhivastuvõtuga.

 

 

5. EKSTERNÕPPESSE VASTUVÕTMISE TINGIMUSED JA ÜKSIKUTE ÕPPEAINETE ÕPPIMISE TINGIMUSED

5.1 Õpilase vastuvõtt eksternõppesse toimub vastavalt „Põhikooli-ja gümnaasiumiseadusele”.   

5.2 Eksternatuuris on võimalik õppida 9. ja 12. klassis.

5.3 Vastuvõtt gümnaasiumi ja põhikooli eksterniks ja üksikaine õppijaks toimub õpilaste haridust tõendava dokumendi ja suulise vestluse alusel kuni 1. novembrini jooksval kalendriaastal.

5.4 Eksternõppesse kandideerimisel ei saa sisseastujal olla rohkem, kuni kolmes õppeaines lõpuhinne/ kooliastmehinne puudulik.

5.5 Eksternatuuris toimub õppetöö iseseisvalt vastavalt õppija enda poolt koostatud õpiplaanile.

5.6 Üksikuid õppeaineid õppiva õpilase õppekoormus määratakse kindlaks igaks õppeaastaks eraldi.

5.7 Eksternid ja üksikaine õppijad registreeritakse eraldi ja nad ei kuulu klassi nimekirja.

 

6. SISSEASTUJA POOLT ESITATAVAD DOKUMENDID 

6.1 Õppida soovijad peavad kooli õppima asumiseks vajalikud dokumendid esitama elektrooniliselt ning digitaalselt allkirjastatuna ja saatma e-posti aadressile kool@viljanditg.edu.eelink opens on new page

6.2 Kui õppija ei saa esitada dokumente elektrooniliselt (puudub arvutikasutamise võimalus), siis esitab õppija oma avalduse ja dokumendid koolile paberkandjal.

6.3 Kooli vastuvõtmiseks esitab isik (edaspidi sisseastuja) või piiratud teovõimega sisseastuja puhul vanem või eestkostja: 

  • kooli kodulehel oleval blanketil nõuetekohases vormis avalduse;

  • sisseastuja isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) või selle ametlikult kinnitatud ärakirja; 

  • kui taotluse esitab vanem või eestkostja, siis vanema/eestkostja isikut tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte; 

  • gümnaasiumiastmesse vastuvõtmisel sisseastuja põhihariduse omandamist tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja (põhikooli lõputunnistus koos hinnetelehega ja 9. klassi klassitunnistus); 

  • ühest koolist teise üleminekul ametlikult kinnitatud klassitunnistuse, väljavõtte õpilasraamatust või õpingukaardist; 

  • kui õpilane on sooritanud eelnevalt riigieksamid, siis tuleb esitada riigieksamite sooritamist tõendav dokument;

  • kui õpilane on sooritanud eelnevalt Cambridge C1 Advanced keeletaseme eksami, siis tuleb esitada keeletaseme eksami sooritamist tõendav dokument.

6.4 Sisseastuja või vanem/eestkostja ei pea taotlusele lisama enda isikut tõendavat dokumenti digitaalallkirjaga kinnitatud taotluse esitamise korral. 

6.5 Sisseastuja, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab taotlusele punktis 3.1 välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja. Välisriigis omandatud hariduse või läbitud õpingute taseme hindamisel lähtutakse 1997. aastal UNESCO Üldkonverentsil heaks kiidetud Rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest (International Standard Classification of Education – ISCED). 

6.6 Kui õpilaskandidaat loobub koolikohast, siis tuleb sellest koheselt informeerida kooli kirjalikult e-kirja teel kool@viljanditg.edu.eelink opens on new page või paberkandjal kooli kantseleis.

6.7 Õpilase kooli vastuvõtmise kinnitab direktor oma käskkirjaga. 

 

7. VÄLISRIIGI ÕPPEASUTUSEST TULNUD ÕPILASE ÕPINGUTE JÄTKAMINE 

7.1 Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilane, kes on enne välisriiki asumist õppinud Eesti koolis ning soovib jätkata põhihariduse omandamist Eestis, asub õppima sama kooli vastavas klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel võib õpilane vajadusel jätkata õpinguid madalamas klassis. 

7.2 Kui õpilane on lahkunud välisriiki gümnaasiumiastmel õppides, siis on tal välisriigist tagasipöördumisel õigus jätkata õpinguid samas koolis. Kui õpilane on lahkunud välisriiki I-III kooliastmel õppides ja ta soovib välisriigist tagasipöördumisel jätkata õpinguid gümnaasiumiastmel, siis toimub õpilase vastuvõtt gümnaasiumi kooli vastuvõtu tingimustes ja korras sätestatud tingimustel.

7.3 Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava. Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava lähtudes eelnevast õpikogemusest ja arvestades kooli õppekava. 

 

8. ÕPILASTE ÜLE ARVESTUSE PIDAMINE KOOLI VASTUVÕTMISEL 

Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).

 

9. LÕPPSÄTTED 

Korras ei tehta muudatusi teadmiste ja oskuste hindamise korra ja vastuvõtu tingimuste osas 31. märtsist järgmise õppeaasta alguseni, välja arvatud juhul, kui muutmine on vajalik vastuvõtu tingimuste ja korra seadusega või selle alusel antud määrusega kooskõlla viimiseks. 

Kord avalikustatakse kooli kodulehel.

 

Kooskõlastatud hoolekogu koosolekul 23.03.2026 protokoll nr 1-5/26/4

Kinnitatud direktori käskkirjaga 30.03.2026

 

Avaldatud 23.05.2019. Viimati muudetud 30.03.2026.