Õpilaste vastuvõtmise, koolist lahkumise ja väljaarvamise kord


1. Üldsätted  

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilase kooli vastuvõtmise ja väljaarvamise korra koostamise aluseks on „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus“ ning Haridus- ja teadusministri määrus „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“.

Kool avalikustab vastuvõtu korra kooli veebilehel.

 

2. Kooli vastuvõtmise tingimused  

2.1 Põhikooli võetakse õpilane, kes ei ole põhiharidust omandanud.

2.2 Kui õpilane on alla 17- aastane ja rahvastikujärgne elukoht on Viljandi linn ning soovib õpinguid jätkata 8. või 9. klassis, siis tuleb esitada kooli astumisel koolivälise nõustamismeeskonna (Rajaleidja) soovitus (PGS §22 lg4).

2.3 Kui õpilane on alla 17- aastane ja rahvastikujärgne elukoht ei ole Viljandi linn ning soovib õpinguid jätkata 8. või 9. klassis, siis tuleb esitada kooli astumisel koolivälise nõustamismeeskonna (Rajaleidja) soovitus (PGS §22 lg4) ja rahvastikujärgse elukoha kohaliku omavalitsuse nõusolek (PGS §10 lg3).

2.4 Õpilane, kes on lõpetanud põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel, võetakse õppima 8. klassi. 

2.5 Kool tagab õppimisvõimalused gümnaasiumi astmes õpilasele järgmistel juhtudel:  

- põhikool lõpetatud;  

- 11. ja 12. klassi astumisel eelmine klass lõpetatud. 

 

2.6 Õpilase vastuvõtt eksternõppesse toimub vastavalt „Põhikooli-ja gümnaasiumiseadusele”.  

2.7 Vestluse alusel võetakse õppeaasta keskel vastu õpilasi, kes vahetavad kooli ja erandkorras varasemad õpingute katkestajad.  

2.8 Erandjuhul otsustab õpilase kooli vastuvõtmise kooli õppenõukogu.   

2.9 Õpilase kooli vastuvõtmise kinnitab direktor oma käskkirjaga. 

 

3. Sisseastuja poolt esitatavad dokumendid

3.1 Kooli vastuvõtmiseks esitab isik (edaspidi sisseastuja) või piiratud teovõimega sisseastuja puhul vanem või eestkostja: 

- kooli vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis taotluse (avalduse) koos nõusolekuga isikuandmete töötlemiseks;

- sisseastuja isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) või selle ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;

- kui taotluse esitab vanem või eestkostja, siis vanema/eestkostja isikut tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;

- tervisekaardi olemasolul õpilase tervisekaardi või ametlikult kinnitatud väljavõtte;

- gümnaasiumiastmele vastuvõtmisel sisseastuja põhihariduse omandamist tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja;

- ühest koolist teise üleminekul ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust või õpingukaardist;

- motivatsioonikirja;

- ühe (1) dokumendifoto.  

 

3.2 Sisseastuja või vanem/eestkostja ei pea taotlusele lisama enda isikut tõendavat dokumenti digitaalallkirjaga kinnitatud taotluse esitamise korral.

3.3 Sisseastuja, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab taotlusele punktis 3.1  4  ja 5 nimetatud dokumentide asemel välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja. Välisriigis omandatud hariduse või läbitud õpingute taseme hindamisel lähtutakse 1997. aastal UNESCO Üldkonverentsil heaks kiidetud Rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest (International Standard Classification of Education – ISCED).

3.4 E-õppe õppevormis õppida soovijad peavad kooli õppima asumiseks vajalikud dokumendid esitama elektrooniliselt ning digitaalselt allkirjastatuna ja saatma e-posti aadressile kool@vtg.vil.ee

 

4. Õpilase koolist väljaarvamine  

4.1 Õpilane arvatakse koolist välja:

- kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem või eestkostja on koolile esitanud sellekohase taotluse;

- kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses;

- kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;

- kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;

- kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;

- kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud»;

- kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;

- kui koolikohustusliku ea ületanud mittestatsionaarse õppevormi õpilane ei soorita täiendavat õppetööd; 

- kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus

- õpilase surma korral.

4.2 Põhiharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui talle rakendatakse välisriigis õppimise ajal vanema taotlusel koduõpet. 

4.3 Üldkeskharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui ta jätkab välisriigis õppimise ajal õppimist eksternina.

4.4 Õpilase koolist väljaarvamise käskkirjalise otsuse teeb kooli direktor õppenõukogu või klassijuhataja kirjalikul ettepanekul.  

 

5. Õpilasele koolist väljaarvamisel väljastatavad dokumendid  

5.1 Enne kooli lõpetamist õpilase koolist väljaarvamisel väljastab kool õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemale vastava taotluse alusel:

- ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;

- direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu;

- kooli direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi või kursuse hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeveerandi kestel.

5.2 Õpilase koolist väljaarvamisel seoses kooli lõpetamisega väljastab kool õpilasele lõputunnistuse.

 

6. Õpilase üleminek ühest koolist teise  

6.1 Õpilase ühest koolist teise üleminekuks loetakse õpilase ühe kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist ning teise kooli samale haridustasemele vastuvõtmist. Õpilane jätkab uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.  

6.2 Kutseõppeasutuse pooleli jätnud isiku puhul, kes soovib jätkata keskhariduse omandamist gümnaasiumis lähtutakse õpingute jätkamisel mittestatsionaarse õppevormi õppeainetest ja vastava klassi kursuste arvust.  

 

7. Õppevormi vahetus  

7.1 Õppevormi on võimalik vahetada esimese poolaasta lõpus, peale kursusehinnete välja panemist.

7.2 Õppevormi on võimalik vahetada teise poolaasta lõpus peale klassikursuse kordama jätmist või peale järgmisse klassi üle viimist.

7.3 Õppevormi vahetamiseks esitab õpilane kooli direktorile avalduse.  

7.4 Õppevormi vahetuse kinnitab kooli direktor käskkirjaga.  

 

8. Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase õpingute jätkamine

8.1 Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilane, kes on enne välisriiki asumist õppinud Eesti koolis ning soovib jätkata põhihariduse omandamist Eestis, asub õppima sama kooli vastavas klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel võib õpilane vajadusel jätkata õpinguid madalamas klassis.

8.2 Kui õpilane on lahkunud välisriiki gümnaasiumiastmel õppides, siis on tal välisriigist tagasipöördumisel õigus jätkata õpinguid samas koolis. Kui õpilane on lahkunud välisriiki I-III kooliastmel õppides ja ta soovib välisriigist tagasipöördumisel jätkata õpinguid gümnaasiumiastmel, siis toimub õpilase vastuvõtt gümnaasiumi kooli vastuvõtu tingimustes ja korras sätestatud tingimustel.

8.3 Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava. Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava lähtudes eelnevast õpikogemusest ja arvestades kooli õppekava.

 

9. Õpilaste üle arvestuse pidamine kooli vastuvõtmisel ja koolist väljaarvamisel

9.1 Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).

9.2 Koolikohustusliku õpilase kooli nimekirjast väljaarvamisel märgitakse ta EHIS-es koolist lahkunuks põhjusega «Teise kooli üleminek (ootel)». Kui viie tööpäeva jooksul alates EHIS-es õpilase koolist väljaarvamisest ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase õppima asumise kohta, teavitatakse sellest EHISe kaudu õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks ja vajadusel koolikohustuse täitmise tagamiseks.

9.3 Koolikohustusliku õpilase teise riiki elama ja õppima asumisel ei kohaldata õpilase kooli nimekirjast väljaarvamisel EHIS-es märget koolist lahkumist põhjusega «Teise kooli üleminek (ootel)». Sellisel juhul arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vastava kirjaliku taotluse või välisriigi õppeasutuse, kuhu õpilane õppima asus, kirjaliku teatise alusel ning EHIS-esse tehakse märge «lahkus välismaale».

 

 

Kooskõlastatud hoolekogu koosolekul 25.04.2022 

Kinnitatud direktori käskkirjaga 27.04.2022 nr 1-3/8

 

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilase kooli vastuvõtmise ja väljaarvamise kord .pdf

1. Üldsätted  

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilase kooli vastuvõtmise ja väljaarvamise korra koostamise aluseks on „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus“ ning Haridus- ja teadusministri määrus „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“.

Kool avalikustab vastuvõtu korra kooli veebilehel.

 

2. Kooli vastuvõtmise tingimused  

2.1 Põhikooli võetakse õpilane, kes ei ole põhiharidust omandanud.

2.2 Kui õpilane on alla 17- aastane ja rahvastikujärgne elukoht on Viljandi linn ning soovib õpinguid jätkata 8. või 9. klassis, siis tuleb esitada kooli astumisel koolivälise nõustamismeeskonna (Rajaleidja) soovitus (PGS §22 lg4).

2.3 Kui õpilane on alla 17- aastane ja rahvastikujärgne elukoht ei ole Viljandi linn ning soovib õpinguid jätkata 8. või 9. klassis, siis tuleb esitada kooli astumisel koolivälise nõustamismeeskonna (Rajaleidja) soovitus (PGS §22 lg4) ja rahvastikujärgse elukoha kohaliku omavalitsuse nõusolek (PGS §10 lg3).

2.4 Õpilane, kes on lõpetanud põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel, võetakse õppima 8. klassi. 

2.5 Kool tagab õppimisvõimalused gümnaasiumi astmes õpilasele järgmistel juhtudel:  

- põhikool lõpetatud;  

- 11. ja 12. klassi astumisel eelmine klass lõpetatud. 

 

2.6 Õpilase vastuvõtt eksternõppesse toimub vastavalt „Põhikooli-ja gümnaasiumiseadusele”.  

2.7 Vestluse alusel võetakse õppeaasta keskel vastu õpilasi, kes vahetavad kooli ja erandkorras varasemad õpingute katkestajad.  

2.8 Erandjuhul otsustab õpilase kooli vastuvõtmise kooli õppenõukogu.   

2.9 Õpilase kooli vastuvõtmise kinnitab direktor oma käskkirjaga. 

 

3. Sisseastuja poolt esitatavad dokumendid

3.1 Kooli vastuvõtmiseks esitab isik (edaspidi sisseastuja) või piiratud teovõimega sisseastuja puhul vanem või eestkostja: 

- kooli vastuvõtu tingimustes ja korras määratud vormis taotluse (avalduse) koos nõusolekuga isikuandmete töötlemiseks;

- sisseastuja isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) või selle ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;

- kui taotluse esitab vanem või eestkostja, siis vanema/eestkostja isikut tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;

- tervisekaardi olemasolul õpilase tervisekaardi või ametlikult kinnitatud väljavõtte;

- gümnaasiumiastmele vastuvõtmisel sisseastuja põhihariduse omandamist tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja;

- ühest koolist teise üleminekul ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust või õpingukaardist;

- motivatsioonikirja;

- ühe (1) dokumendifoto.  

 

3.2 Sisseastuja või vanem/eestkostja ei pea taotlusele lisama enda isikut tõendavat dokumenti digitaalallkirjaga kinnitatud taotluse esitamise korral.

3.3 Sisseastuja, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab taotlusele punktis 3.1  4  ja 5 nimetatud dokumentide asemel välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja. Välisriigis omandatud hariduse või läbitud õpingute taseme hindamisel lähtutakse 1997. aastal UNESCO Üldkonverentsil heaks kiidetud Rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest (International Standard Classification of Education – ISCED).

3.4 E-õppe õppevormis õppida soovijad peavad kooli õppima asumiseks vajalikud dokumendid esitama elektrooniliselt ning digitaalselt allkirjastatuna ja saatma e-posti aadressile kool@vtg.vil.ee

 

4. Õpilase koolist väljaarvamine  

4.1 Õpilane arvatakse koolist välja:

- kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem või eestkostja on koolile esitanud sellekohase taotluse;

- kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses;

- kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;

- kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;

- kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;

- kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud»;

- kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;

- kui koolikohustusliku ea ületanud mittestatsionaarse õppevormi õpilane ei soorita täiendavat õppetööd; 

- kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus

- õpilase surma korral.

4.2 Põhiharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui talle rakendatakse välisriigis õppimise ajal vanema taotlusel koduõpet. 

4.3 Üldkeskharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui ta jätkab välisriigis õppimise ajal õppimist eksternina.

4.4 Õpilase koolist väljaarvamise käskkirjalise otsuse teeb kooli direktor õppenõukogu või klassijuhataja kirjalikul ettepanekul.  

 

5. Õpilasele koolist väljaarvamisel väljastatavad dokumendid  

5.1 Enne kooli lõpetamist õpilase koolist väljaarvamisel väljastab kool õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemale vastava taotluse alusel:

- ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;

- direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu;

- kooli direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi või kursuse hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeveerandi kestel.

5.2 Õpilase koolist väljaarvamisel seoses kooli lõpetamisega väljastab kool õpilasele lõputunnistuse.

 

6. Õpilase üleminek ühest koolist teise  

6.1 Õpilase ühest koolist teise üleminekuks loetakse õpilase ühe kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist ning teise kooli samale haridustasemele vastuvõtmist. Õpilane jätkab uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.  

6.2 Kutseõppeasutuse pooleli jätnud isiku puhul, kes soovib jätkata keskhariduse omandamist gümnaasiumis lähtutakse õpingute jätkamisel mittestatsionaarse õppevormi õppeainetest ja vastava klassi kursuste arvust.  

 

7. Õppevormi vahetus  

7.1 Õppevormi on võimalik vahetada esimese poolaasta lõpus, peale kursusehinnete välja panemist.

7.2 Õppevormi on võimalik vahetada teise poolaasta lõpus peale klassikursuse kordama jätmist või peale järgmisse klassi üle viimist.

7.3 Õppevormi vahetamiseks esitab õpilane kooli direktorile avalduse.  

7.4 Õppevormi vahetuse kinnitab kooli direktor käskkirjaga.  

 

8. Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase õpingute jätkamine

8.1 Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilane, kes on enne välisriiki asumist õppinud Eesti koolis ning soovib jätkata põhihariduse omandamist Eestis, asub õppima sama kooli vastavas klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel võib õpilane vajadusel jätkata õpinguid madalamas klassis.

8.2 Kui õpilane on lahkunud välisriiki gümnaasiumiastmel õppides, siis on tal välisriigist tagasipöördumisel õigus jätkata õpinguid samas koolis. Kui õpilane on lahkunud välisriiki I-III kooliastmel õppides ja ta soovib välisriigist tagasipöördumisel jätkata õpinguid gümnaasiumiastmel, siis toimub õpilase vastuvõtt gümnaasiumi kooli vastuvõtu tingimustes ja korras sätestatud tingimustel.

8.3 Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava. Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava lähtudes eelnevast õpikogemusest ja arvestades kooli õppekava.

 

9. Õpilaste üle arvestuse pidamine kooli vastuvõtmisel ja koolist väljaarvamisel

9.1 Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).

9.2 Koolikohustusliku õpilase kooli nimekirjast väljaarvamisel märgitakse ta EHIS-es koolist lahkunuks põhjusega «Teise kooli üleminek (ootel)». Kui viie tööpäeva jooksul alates EHIS-es õpilase koolist väljaarvamisest ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase õppima asumise kohta, teavitatakse sellest EHISe kaudu õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks ja vajadusel koolikohustuse täitmise tagamiseks.

9.3 Koolikohustusliku õpilase teise riiki elama ja õppima asumisel ei kohaldata õpilase kooli nimekirjast väljaarvamisel EHIS-es märget koolist lahkumist põhjusega «Teise kooli üleminek (ootel)». Sellisel juhul arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vastava kirjaliku taotluse või välisriigi õppeasutuse, kuhu õpilane õppima asus, kirjaliku teatise alusel ning EHIS-esse tehakse märge «lahkus välismaale».

 

 

Kooskõlastatud hoolekogu koosolekul 25.04.2022 

Kinnitatud direktori käskkirjaga 27.04.2022 nr 1-3/8

 

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilase kooli vastuvõtmise ja väljaarvamise kord .pdf